Carbon fiiber (süsinikkiud) on materjal, mis koosneb väga õhukestest kiududest (läbimõõduga 0,005-0,010 mm) ja koosnevad peamiselt süsiniku aatomitest. Süsiniku aatomid on kokku liimitud mikroskoopilised kristallid, mis on rohkem või vähem joondatud paralleelselt pikitelge süsinikkiuks.  Süsinikkiu struktuur on sarnane grafiidile, mis koosneb süsinikuaatomite korrapärasest kuusnurksest mustrist.

Tuhanded süsiniku kiud kokku keeratuna moodustavad lõnga, mida saab kasutada iseseisvalt või kootud kangana. On olemas erineva struktuuri ja erineva kiuga kangaid, mida epovaiguga vormides saab kujundada erinevateks kompostimaterjalist detailideks, andes neile seejuures suure tugevuse ja jäikuse. Süsinikkiu tihedus on oluliselt madalam kui näiteks terasel, mistõttu sobib see kasutamiseks detailidena, mille puhul on oluline väike kaal. Süsinikkiu positiivsete omadustena võib veel välja tuua suure tõmbetugevuse, väikese tiheduse ning madala soojuspaisumise. Seetõttu kasutatakse seda küllaltki palju lennunduses, motospordis ning erineva spordivarustuse valmistamisel. Vajalik sitkus on võimalik saavutada erinevaid kiude, epovaikusid ja orienteeritust kombineerides.

Puudustena võib välja tuua suhteliselt kalli hinna võrreldes sarnaste materjalidega nagu klaaskiud või erinevad plastikud. Lisaks negatiivsete omadustena võib mainida purunemise suurel survel või venitamisel ning teravate löökide korral.

Süsinikkiud on osutunud väga kasulikuks materjaliks inseneridele ja tootjaile, kes peavad valmistama kergeid, kuid samas tugevaid detaile ja seadmeid.

·         Õhusõidukite kered ja muud osad

·         Tuulegeneraatorite labad

·         Erinevates militaarseadmetes 

·         Meditsiin (proteesid, liigesed)

·         Spordi- ja hobikaubad (tennisereketid, õngeridvad, jalgrattaraamid jne)

·         Autosport (võidusõidu autode kered, istmed, kiivrid jne)

·         Muud (surveanumad, erinevad veesõidukid, ehituskonstruktsioonid jne)

Süsinikdetailid on keskmiselt 3 korda tugevamad ja 4 korda kergemad kui sarnased terasdetailid, see suhtarv oleneb loomulikult ka tootmisprotsessist.

Huvitavaid fakte:

Superbike: Ducati meeskond sõitis 2009. aastal esmakordselt carbon rattaraamiga.

Vormel 1: McLaren alustas 1981. aastal esimesena süsinikkiust monokoki kasutamist. See osteti allhankena, sest endal selles vallas kogemus ja teadmised puudusid.